Raadiosagedusvõimendi on põhimõtteliselt meie raadiosagedussüsteemi positiivse tagasiside süsteem, mis asub üldjuhul ülekandelinkil. Traadita ülekande linki sumbumise kaalutluste tõttu peab saatja kiirgama piisavalt võimsust, et saada suhteliselt pikk sidevahe. Seetõttu vastutab raadiosagedusvõimendi peamiselt võimsuse võimendamise eest piisavalt suurele tasemele ja seejärel selle kiiritamiseks antenni. See on sidesüsteemi põhiseade.
Mis on nii olulise seadme puhul peamised RF-võimendite tüübid?
1) Klassifikatsioon töösagedusalas
Tööalase sagedusriba järgi klassifitseerituna võib selle jagada kitsaribaliseks raadiosagedusvõimendiks ja lairiba raadiosagedusvõimendiks. Kitsaribalised RF-võimendid kasutavad koormusahelana üldjuhul sageduse valikulist võrku, näiteks LC resonantsahelat. Lairiba RF-võimendid ei kasuta koormussilmusena sagedusselektiivset võrku, kuid koormusena kasutatakse laia sagedusreaktsiooniga ülekandeliini.
2) Liigitamine sobitamisvõrgu olemuse järgi
Vastavusvõrgu olemuse järgi võib võimsusvõimendid jagada mitteresonantseteks võimenditeks ja resonantsvõimenditeks. Mitteresonantse võimsusvõimendi sobitusvõrk on mitteresonantne süsteem, näiteks kõrgsagedustrafo, ülekandeliinitrafo ja muud mitteresonantssüsteemid ning selle koormusomadused on puhtalt takistuslikud. Resonantsvõimendi sobituv võrk on resonantssüsteem ja selle koormusomadused näitavad reaktiivseid omadusi.
3) Klassifitseeritud voolu juhtimisnurga järgi
Praeguse juhtimisnurga järgi võib RF-võimendid klassifitseerida A-klassi, AB-klassi, B-klassi, C-klassi, D-klassi, E-klassi jne. Võimendite klassifikatsioonis räägime sageli klasside A kuni E võimenditest. jagatud juhtivusnurgaga. C-klassi tööseisundi väljundvõimsus ja efektiivsus on nendest tööseisunditest kõige suuremad ning enamus raadiosagedustööks kasutatavatest võimenditest on C (C).
Võimendite klassifikatsioon on juba nii keeruline, on näha, et peamised jõudlusnäitajad pole kindlasti lihtsad, tegelikult on see sama.
Võimendi peamised näitajad on järgmised:
1. Töösageduse vahemik
Üldiselt viitab see võimendi lineaarsele töösageduse vahemikule. Kui sagedus algab alalisvoolust, loetakse võimendit alalisvoolu võimendiks.
2. Kasum
Töövõim on peamine näitaja võimendi võimendusvõime mõõtmiseks. Võimenduse määratlus on võimendi väljundportist koormusele tarnitud võimsuse ja signaaliallikast võimendi sisendporti tegelikult tarnitud võimsuse suhe.
Võimenduse lamedus viitab võimendi võimenduse ulatusele kogu töösagedusalas teatud temperatuuril ning see on ka võimendi põhinäitaja.
3. väljundvõimsus ja 1dB tihenduspunkt (P1dB)
Vaadake ülaltoodud joonist, kui sisendvõimsus ületab teatud väärtust, hakkab transistori võimendus vähenema ja lõpptulemus on see, et väljundvõimsus jõuab küllastuseni. Kui võimendi võimendus hälbib konstandist või on 1 dB madalam kui muud väikesed signaali võimendused, on see punkt kuulus 1 dB tihenduspunkt (P1dB). Üldiselt väljendatakse võimendi võimsust 1dB tihenduspunktina.
4. Tõhusus
Kuna võimsusvõimendi on toitekomponent, peab see tarbima toiteallikat. Seetõttu on võimsusvõimendi efektiivsus kogu süsteemi tõhususe seisukohalt äärmiselt oluline. Võimsuse efektiivsus on võimendi RF väljundvõimsuse suhe transistorile alalisvoolu võimsusse. ηp = RF väljundvõimsus / alalisvoolu sisendvõimsus
5. Intermodulatsiooni moonutamine (IMD)
Intermodulatsiooni moonutus tähendab segakomponenti, mille tekitavad kaks või enam eri võimsusega võimendit läbivat erineva sagedusega sisendsignaali. Selle põhjuseks on võimendi mittelineaarne olemus. Nende hulgas on kolmanda järgu intermodulatsioon, kuna kolmanda järgu intermodulatsiooniprodukt on põhilainesignaalile väga lähedal ja sellel on suurim mõju. Mida madalam on kolmanda järgu intermodulatsioonitoode, seda parem.
6. Kolmanda järgu intermodulatsiooni piiripunkt (IP3)
Põhisignaali väljundvõimsuse pikendusjoone ja kolmanda järgu intermodulatsiooni pikendusjoone ristmikku joonisel 2 nimetatakse kolmanda järgu intermodulatsiooni katkestuspunktiks, mida tähistab sümbol IP3. IP3 on ka oluline võimendi mittelineaarsuse näitaja. Kui väljundvõimsus on konstantne, seda suurem on väljundvõimsus kolmanda järgu lõikepunktis, seda parem on võimendi lineaarsus.
7. Dünaamiline ulatus
Võimsusvõimendi dünaamiline vahemik viitab üldiselt erinevusele väikseima tuvastatava signaali ja maksimaalse sisendvõimsuse vahel lineaarses tööpiirkonnas. Loomulikult peab see väärtus olema võimalikult suur.
8. Harmooniline moonutus
Kui sisendsignaal suureneb teatud tasemeni, tekitab võimendi mittelineaarses piirkonnas toimuva töö tõttu harmooniliste seeria. Suure võimsusega võimendisüsteemide puhul on harmooniliste vähendamiseks alla 60dBc üldiselt vaja kasutada filtreid.
9. Sisendi / väljundi püsilainete suhe
See on ka väga oluline näitaja, mis näitab võimsusvõimendi ja kogu süsteemi sobitamise astet. Sisendi / väljundi suhte halvenemine toob kaasa süsteemi võimenduse kõikumise ja rühma viivituse halvenemise. Kõrge püstlainete suhtega võimendit on aga keerulisem kujundada. Üldistes süsteemides on vaja nõuda, et võimsusvõimendi sisendi seisulainete suhe oleks väiksem kui 2: 1.
Meie teise tootega:
