SDRAM on suhteliselt pikaajaline asi, kuid kui me sellest räägime, ei lähe see kindlasti DDR-iga segamini. SDRAM, nagu me tavaliselt aru saame, on tegelikult SDR SDRAM, mis on SDRAM-i esimene põlvkond, samas kui DDR1 on teine põlvkond, isegi praegu. Kasutatav DDR4 on tegelikult viienda põlvkonna SDRAM, mida tuleb siin täpsustada. Erinevuse näitamiseks kasutatakse SDR-i järgnevates artiklites SDR SDRAM-i ja DDR-i DDR SDRAM-i viitamiseks.
Nagu paljud inimesed on vastanud, on nende oluline erinevus perioodilise töö erinevuses (seda nimetatakse ka kella proovivõtuks), mis toob kaasa suure erinevuse järgnevas kujunduses. SDR on "üks andmeedastusrežiim". Selle mälu tunnuseks on toimingu (lugemine või kirjutamine) teostamine lainekuju tõusvas servas mälukella tsüklis, samas kui DDR viitab mõnele uuele kujundusele ja tehnoloogiale. Mälukella tsüklis tehakse operatsioon lainekuju tõusvas servas ja toimitakse ka ruutlaine langevas servas, mis on samaväärne ühe taktsükli toiminguga, DDR saab täita ülesande, mis suudab kahes SDR-tsüklis. Seetõttu on teoreetiliselt sama kiirusega DDR-mälu jõudlus rohkem kui kaks korda suurem kui SDR-mälul, mida võib lihtsalt mõista kui 100MHz DDR = 200MHZ SDR.
Mis puudutab SDR-i pikkust disainis, siis arvan, et see võib olla kõigi jaoks kõige huvitavam küsimus. Kuigi SDR-i rakendamine pole palju, küsivad inimesed meilt siiski sageli. Järgmine on parem. Artikli vastus on ka viide kõigile.
Ergaozi võrguhuviline ütles: "Ehkki neid kõiki nimetatakse sünkroonseks dünaamiliseks kiirjuurdepääsumäluks, on nad oma tehnikas väga erinevad. Sdram kuulub esimese põlvkonna ja ddr-sdram teise põlvkonna ram-i. See kasutab topelt andmeedastuskiirust ja juurdepääsueelne tehnoloogia., Edastuskiirus ületab esimese põlvkonna kiirust üle kahe korra. Paigutuses ei pea sdram isegi olema võrdse pikkusega, välja arvatud kõrge jõudluse nõuded. "
Shanshui Jiangnani netivõrgustik ütles: "Sdram on sünkroniseeritud ühise kellaga. Andmed ja kellasignaalid ei pea olema võrdse pikkusega, kuid seal on kõige pikem nõue, nii et juhtmestik peaks olema võimalikult lühike."
On veel mõningaid interaktiivseid inimesi, kellel on sarnased vaated. Oleme selle väitega nõus. Tavaliselt, kui SDR-i sagedus on alla 100 MHz, võib võrdse pikkusega vahemik olla suurem. Suhteliselt öeldes ei pea te seda tahtlikult juhtima ja kui sagedus ületab üle 100 MHz, tuleks erilist tähelepanu pöörata trükkplaatide kujundamisele. Isomeetrilise pikkuse saab arvutada täpse ajastussimulatsiooni abil. Meie rusikareegel on kontrollida kõigi signaalide pikkust nii palju kui võimalik. Parim on see, kui kontrollitavates tingimustes on pikkus mitte üle 3 tolli. . Seda on mainitud hr Gao eelmises artiklis ajastusdisaini kohta, nii et ma ei selgita seda siin.
Okei, nüüd on ametlikult tagasi meie DDR-i ajastusse.
Mälu edastuskiirust saab kiiresti suurendada. Lisaks kiibi tootmisprotsessi edenemisele on võtmetehnoloogia topeltandmekiirus ja eeljuurdepääs. Tegelikult on mälu põhisagedus põhimõtteliselt sama, vahemikus 100–200 MHz. Üldiselt arvatakse, et mälu südamiku sagedus 200 MHz on praeguse tehnoloogia piir (välja arvatud ülekiirendamine). DDR-tehnoloogia kahekordistab andmeedastuskiirust. Nagu on näidatud joonisel 2, võtab DDR andmeid nii kella signaali ülemisest kui ka alumisest servast. Sel viisil, kui sama kell on 200MHz, võib DDR saavutada andmeedastuskiiruse 400Mb / s.
Eeljuurdepääsu tehnoloogia parandab tõhusalt kiibi andmeedastuskiirust. Eelhange suurendab DDR-mälumassiivi biti laiust. Nagu on näidatud joonisel 3, on see DDR2 ja DDR3 juurdepääsueelne protsess. On näha, et kuna eeljuurdepääs on suurenenud 4-lt 8-le, on sama siin Sagedusel ja andmeedastuskiirusel on DDR3 põhisagedus poole väiksem kui DDR2-l. Põhisageduse vähendamine võib vähendada energiatarbimist, vähendada soojuse teket ja parandada mälu stabiilsust. Ja sama mälu põhisageduse all on DDR3 siinisagedus ja andmeedastuskiirus kaks korda suurem kui DDR2-l.
Meie teise tootega:
